27 kriteeriumi
3-astmeline skaala: vastab / vastab osaliselt / ei vasta. Positiivseks otsuseks peavad kõik kaheksa valdkonda vastama.
Enamik koolitajaid tuleb siia lehele õppija poolelt: kus näidata oma programmi. Aga see leht on mõeldud sulle teistpidi — kui asud ise mikrokvalifikatsiooni koostama ja tahad juba enne HAKA hindamist teada, mida hindaja tegelikult vaatab ja kus lihtne avatud tööriist su tööd kergemaks teeb.
Ametlike allikate põhjal koostatud kokkuvõte. Kontrollitud: 27.07.2026
Levinud eksiarvamus: HAKA justkui kinnitaks ühte konkreetset mikrokvalifikatsiooni. Tegelikult hindab HAKA asutuse õppekavarühma võimekust tervikuna — kas sinu asutus suudab selles õppekavarühmas mikrokvalifikatsioone kvaliteetselt pakkuda. Läbimine annab 5-aastase õiguse; iga konkreetne õppekava registreeritakse siis eraldi EHIS-es.
Levinud eksiarvamus, mida tasub kohe parandada: „Teen ühe õppekava korralikult ja saan HAKA heakskiidu.“ Ei — HAKA ei hinda üht õppekava, vaid sinu asutuse protsesse ja võimekust (kõiki 8 valdkonda). Üks hea õppekava on vajalik, aga üksi ei piisa: pead näitama, kuidas su asutus kvaliteeti järjepidevalt tagab.
3-astmeline skaala: vastab / vastab osaliselt / ei vasta. Positiivseks otsuseks peavad kõik kaheksa valdkonda vastama.
Positiivne hindamisotsus kehtib õppekavarühma kohta 5 aastat — mitte ühe programmi kohta.
Õppekavarühma hindamine suurusjärgus 1450 €. Iga õppekava EHIS-esse registreerimine lisaks suurusjärgus 100 €.
Summad ja tähtajad muutuvad — kontrolli alati ametlikust allikast enne otsuse tegemist (viited lehe lõpus).
Numbrid (6.1–6.8) on standardi enda valdkonnanumbrid, et sul oleks lihtne oma eneseanalüüsi vastu kontrollida.
Mida hindaja vaatab: Kuidas õppekava sünnib ja uueneb — kas see tugineb konkreetsele vajadusele (nt tööturu, kutsestandardi või valdkonna sisendile), mitte ainult sisetunnetusele.
Mida sina näitad: Näita kirjalikult, kust õppekava idee tuli, kes seda arendas (koolitajad, eksperdid, tööandjad) ja kuidas tagasiside jõuab järgmisesse versiooni.
Mida hindaja vaatab: Kas õppekava kõik osad räägivad sama lugu: nimi, eesmärk, sisu, õpiväljundid ja hindamine on omavahel kooskõlas.
Mida sina näitad: Õpiväljundid peavad olema sõnastatud nii, et need on saavutatavad ja hinnatavad (mitte üldsõnalised). Maht, tase ja sisu peavad kajastuma samamoodi nii õppekavas kui veebilehel.
Mida hindaja vaatab: Kas õppija saab enne alustamist selgelt teada eesmärgi, õpiväljundid, meetodid ja hindamise; kas mitme koolitaja koostöö on läbi mõeldud.
Mida sina näitad: Kirjelda eesmärk ja hindamine juba veebis ja esimesel kohtumisel. Mitme koolitaja puhul dokumenteeri, kes vastutab terviku eest.
Mida hindaja vaatab: Kas õppemeetodid sobivad sihtrühmale ja õpiväljunditele ning kas õppija saab õppimise ajal jooksvat, edasiviivat tagasisidet.
Mida sina näitad: Kirjelda, mis pedagoogilist mudelit kasutad ja kuidas täpselt tagasisidet annad — mitte ainult „anname tagasisidet“.
Mida hindaja vaatab: Kas igal õpiväljundil on selge hindamiskriteerium ja -meetod, kas lõpetamise tingimused on üheselt mõistetavad ja tunnistus vastab nõuetele.
Mida sina näitad: Tee tabel: iga õpiväljund, selle hindamismeetod ja hindamiskriteerium. Ilma selle tabelita ei saa väita, et hindamine on objektiivne.
Mida hindaja vaatab: Kas igal koolitajal on tõendatud nii erialane kui täiskasvanute koolitaja pädevus (sh digipädevus), kas info koolitajate kohta on avalik, ja kas nende tööd hinnatakse ja arendatakse regulaarselt.
Mida sina näitad: Avalda iga koolitaja nimi ja kvalifikatsioon (haridus, erialane kogemus, koolituskogemus, digipädevus) samas struktuuris. Näita, kuidas ja kui tihti koolitajate tulemuslikkust hindad ja arendad.
Mida hindaja vaatab: Kas asutusel on toimiv, dokumenteeritud kvaliteedisüsteem koos mõõdetavate eesmärkidega ja kas tagasiside ring on suletud (kogud → analüüsid → muudad → tõendad).
Mida sina näitad: Pea üks kvaliteedidokument ühes kohas veebis, kuupäevaga. Sõnasta mõõdetav eesmärk ja too üks konkreetne näide muudatusest, mille tagasiside käivitas.
Mida hindaja vaatab: Kas koolitajaid, tuge ja administreerimist on piisavalt ja jätkusuutlikult ning kas õppekeskkond on turvaline ja ligipääsetav.
Mida sina näitad: Kirjelda varuplaan (kes asendab, kui koolitaja ära jääb) ja ligipääsetavuse olukord ausalt — mis on tagatud ja mis mitte.
Kaheksast valdkonnast kaks käivad otseselt õppekava andmete kohta: 6.2 Õppekava (kas õpiväljundid on saavutatavad ja hinnatavad, kas nimi, eesmärk, sisu ja õpiväljundid räägivad sama lugu) ja 6.5 Hindamine ja lõpudokumendid (kas igal õpiväljundil on selge hindamiskriteerium ja -meetod).
Täpselt need kaks valdkonda on koht, kus masinloetav avatud standard Credential Commons päriselt aitab: see sunnib sind kirja panema õpiväljundid, mahu, taseme ja hindamiskriteeriumid ühes korrastatud, kontrollitavas vormis — nii et sama info klapib õppekavas, sinu veebilehel ja eneseanalüüsi vormis. Nii ei lähe need andmed omavahel vastuollu — ja just selline vastuolu maksab sageli kvaliteedimärgi.
Kes seda kasutab ja miks sul kasu on. Sina kirjeldad õppekava korra; edasi loeb sama kirjet järgmine kool ja tööandja (võivad seda tunnistada), õppija (võtab tunnistuse kaasa) ja AI-abilised, kes koolitusi otsivad ja soovitavad. Üks kord kirja pandud — teised saavad seda lugeda.
Väärtus, mitte müük: see ei ole lisadokument müügiks. See on sama kvaliteedi-info, mida sul HAKA ja õppija jaoks niikuinii vaja — pandud kujule, mida kõik loevad ja mõistavad.
Aus piir: andmestandard aitab paika panna mida õppija õpib ja kuidas seda mõõdad (6.2, 6.5). See ei asenda ülejäänud kuute valdkonda — õppekavaarendust, õppeprotsessi, koolitajate pädevust, kvaliteedijuhtimist ega ressursse. Neid tõendab ikka asutus ise, oma tegevuse ja dokumentidega.
Iga koolitaja kohta peab olema tõendatud nii erialane pädevus kui täiskasvanute koolitaja pädevus (sh digipädevus). Info peab olema avalik — koolitaja nimi ja kvalifikatsioon samas ühtses stiilis — ja koolitajate tulemuslikkust ning arengut tuleb hinnata regulaarselt, mitte ainult ühekordselt värbamisel.
Kui õppekavarühmal on HAKA positiivne otsus (või asutusel on selles valdkonnas juba varasem õppeõigus), tuleb konkreetne õppekava registreerida Eesti Hariduse Infosüsteemis (EHIS); registreerimisega kaasneb riigilõiv suurusjärgus 100 €. Ilma selle registreeringuta ei ole tegu ametliku mikrokvalifikatsiooniga, ükskõik kui hea õppekava sisu muidu on. Täpsed vormid, tähtajad ja riigilõivu suuruse kontrolli alati ametlikust allikast (viited allpool).
See leht on praktiline kokkuvõte, mitte ametlik juhis. Siduvad nõuded, vormid ja tähtajad kinnitab alati ametlik allikas.