Katusmõiste
Mikrokvalifikatsioon
Lühike tunnustatud õpe ühe konkreetse oskuse kohta. Pakkuja võib olla ülikool, rakenduskõrgkool, kutseõppeasutus või täienduskoolitusasutus. Sisaldab alati õpet ja lõpeb tunnistusega.
Lihtne selgitus
Mikrokvalifikatsioon on kitsas, tunnustatud oskus – ilma aastatepikkuse kraadiõppeta.
Sa ei õpi "kõike natuke", vaid ühte asja korralikult: andmeanalüüsi, personali värbamist, hoonete energiatõhusust või muud, mida töö nõuab. Lõpus saad ametliku tunnistuse, mida saab näidata tööandjale Eestis ja Euroopas.
Neli mõistet, üks loogika
Mikrokvalifikatsioon, mikrokraad, kutsetunnistus, sertifikaat – mis vahe on?
Ülikooli versioon
Mikrokraad
Kõrgkooli mikrokvalifikatsioon, mille õppekavast vähemalt pool moodustavad kõrgharidustaseme õppeained. EAP-sid (ainepunkte) võib kraadiõppes arvestada VÕTA kaudu – otsustab õppeasutus. Eestis on neid juba sadu – vaata mikrokraadide ülevaadet.
Eksam, mitte õpe
Kutsetunnistus
Kinnitab olemasolevat oskust eksamiga – õpet ei pruugi sisaldada. Sobib siis, kui oskus on juba käes ja vaja on ametlikku kinnitust.
Kõige kergem kaal
Kursuse sertifikaat
Lühikursuse või veebikursuse läbimise tõend. Kasulik, aga ilma ühtse kvaliteedikontrollita – tööandja jaoks nõrgem signaal kui mikrokvalifikatsioon.
Seaduses
Mida täiskasvanute koolituse seadus ütleb.
- Mõiste. Mikrokvalifikatsioon on täienduskoolitusel omandatud teadmiste ja oskuste kogum, mis on tõendatud ja tunnustatud ning vastab tööturu või ühiskonna vajadusele.
- Maht. 5–30 ainepunkti (EAP, kutseõppes EKAP); 1 ainepunkt vastab 26 tunnile õppija tööd. Me ei teisenda mahtu akadeemilisteks tundideks ega arvuta seda tundidest ümber: kui kool pole EAP-mahtu avaldanud, jääb see kinnitamata.
- Tunnistus. Lõpetaja saab mikrokvalifikatsioonitunnistuse, mis kantakse Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS).
- Pakkujad. Mikrokvalifikatsiooniõpet võivad pakkuda nii ülikoolid ja kutseõppeasutused (oma õppekavagrupis õppeõiguse alusel) kui täienduskoolitusasutused (tegevusloa ja kvaliteedihindamise alusel). Õpe toimub EHIS-i kantud õppekava alusel.
- Mikrokraad. Kõrgkool võib oma mikrokvalifikatsiooni nimetada mikrokraadiks, kui vähemalt pool õppekava mahust moodustavad kõrgharidustaseme õppeained.
- VÕTA. Mikrokvalifikatsiooni ainepunkte saab kasutada VÕTA raames tasemeõppes; lõpliku arvestuse otsustab õppeasutus.
- Jõustumine. Sätted jõustusid 1. aprillil 2025; kõik pakkujad pidid nõuetele vastama 1. septembriks 2025.
Allikad: Täiskasvanute koolituse seadus (Riigi Teataja) ja Haridus- ja Teadusministeeriumi ülevaade. Õiguslikult siduv on Riigi Teataja tekst.
Numbrites
Mida Eesti turg praegu pakub.
programmi
meie kataloogis 9 koolist – IT-st ja juhtimisest ehituse ja terviseni.
tüüpiline hind
12–24 EAP mahus programm. Osa on sihtrühmale rahastatud. Sageli maksab tööandja.
tüüpiline kestus
töö kõrvalt, sageli veebis või hübriidõppes. Kuud, mitte aastad.
Korduvad küsimused
Lühikesed vastused.
Mis on mikrokvalifikatsioon?
Täiskasvanute koolituse seaduse (TäKS) järgi on mikrokvalifikatsioon täienduskoolitusel omandatud teadmiste ja oskuste kogum, mis on tõendatud ja tunnustatud ning vastab tööturu või ühiskonna vajadusele. Mikrokvalifikatsiooniõppe maht on 5–30 ainepunkti (EAP), kus 1 ainepunkt vastab 26 tunnile õppija tööd. Lõpetaja saab tunnistuse, mis kantakse Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS). Tüüpiline kestus on mõni kuu kuni kaks semestrit töö kõrvalt.
Mis vahe on mikrokvalifikatsioonil ja mikrokraadil?
Mikrokvalifikatsioon on katusmõiste. Kõrgkool võib oma mikrokvalifikatsiooni nimetada mikrokraadiks, kui vähemalt pool õppekava mahust moodustavad kõrgharidustaseme õppeained. Ka ülikoolidel on mikrokvalifikatsioone, mis pole mikrokraadid.
Kui palju mikrokraad maksab?
Meie kataloogi andmetel enamasti 700–1 800 € (12–24 EAP). Odavamad algavad umbes 650 eurost, kallimad ulatuvad 2 700 euroni. Osa programme on sihtrühmale rahastatud, näiteks töötavatele õpetajatele EL-i kaasrahastusel.
Kui kaua õpe kestab?
Tavaliselt üks kuni kaks semestrit töö kõrvalt. Lühemad programmid kestavad paar kuud, pikemad kuni aasta.
Kas mikrokvalifikatsiooni EAP-sid saab kraadiõppes arvestada?
Saab kasutada VÕTA (varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise) raames tasemeõppes, kuid lõpliku otsuse teeb õppeasutus kaalutlusõigusega. Arvestamist ei saa lubada ette; küsi seda oma õppeasutuselt enne registreerumist.
Kas mikrokvalifikatsiooni tunnustatakse ka välismaal?
Tunnistust saab kasutada CV-s ja Europassis kogu Euroopas. Ülikooli mikrokraadi EAP-d on ECTS-ainepunktid, mis on Euroopa kõrgkoolides üheselt mõistetavad.
Kas mikrokraadiks on vaja varasemat kõrgharidust?
Sõltub programmist. Paljud nõuavad kõrgharidust, aga mitte kõik – näiteks programmeerimise või ettevõtluse baasprogrammid on sageli avatud kõigile. Nõue on kirjas iga programmi lehel.
Kes maksab mikrokvalifikatsiooni eest?
Kolm rada: tööandja koolituseelarve (kui oskus aitab praegust tööd), õppekava enda sihtrühma rahastus (kui kvalifitseerud) või ise makstes. Vaata lehte /kes-maksab/.
Mis vahe on mikrokvalifikatsioonil ja kutsetunnistusel?
Kutsetunnistus kinnitab olemasolevat oskust eksamiga ega pruugi sisaldada õpet. Mikrokvalifikatsioon sisaldab alati õpet – õpid uue oskuse ja saad selle kohta tunnistuse.